भगवद्गीता हा प्राचीन भारतीय गॆहंथथत वेदांच्या अखेरच्या रचनेतील एक ग्रंं. "गगतोोपनिषद 'Mobiilne प्रसिद्ध.त्यात भगभगान श्रीकृष्णांनी अर्जुनाला जर्जुनाला जजवनाबद्दल केलेला उउदेश आआे.यात एकुण 18 अध्याय व 700 श्लोक आआेत.
Bhagavad Gita on teadmine viiest põhitõest ja iga tõe suhest teisega: need viis tõde on Kṛṣṇa ehk Jumal, individuaalne hing, materiaalne maailm, tegevus selles maailmas ja aeg. Gita selgitab selgelt teadvuse, mina ja universumi olemust. See on India vaimse tarkuse olemus.
Bhagavad Gita on osa 5. Vedast (kirjutanud Vedavyasa – iidne India pühak) ja India eeposest – Mahabharata. Seda jutustas esimest korda Kurukshetra lahingus Lord Krishna Arjunile.
Bhagavad Gita, mida nimetatakse ka Gitaks, on 700 salmi pikkune dharmiline pühakiri, mis on osa iidsest sanskriti eeposest Mahabharata. See pühakiri sisaldab vestlust Pandava prints Arjuna ja tema teejuhi Krishna vahel mitmesugustel filosoofilistel teemadel.
Seistes silmitsi vennatapusõjaga, pöördub meeleheitel Arjuna lahinguväljal nõu saamiseks oma vankrijuhi Krishna poole. Kṛṣṇa annab Bhagavad Gita käigus Arjunale tarkust, teed pühendumiseni ja isetu tegutsemise õpetuse. Bhagavad Gita toetab Upanišadide olemust ja filosoofilist traditsiooni. Kuid erinevalt upanišadide rangest monismist integreerib Bhagavad Gita ka dualismi ja teismi.
Bhagavad Gita kohta on kirjutatud arvukalt kommentaare, millel on väga erinevad seisukohad põhiküsimuste kohta, alustades Adi Sankara kommentaariga Bhagavad Gita kohta kaheksandal sajandil e.m.a. Kommentaatorid näevad Bhagavad Gita tegevust lahinguväljal inimelu eetiliste ja moraalsete võitluste allegooriana. Bhagavad Gita üleskutse ennastsalgavale tegutsemisele inspireeris paljusid India iseseisvusliikumise juhte, sealhulgas Mohandas Karamchand Gandhit, kes nimetas Bhagavad Gitat oma "vaimseks sõnaraamatuks".
Värskendatud:
11. okt 2024