History of Uzbekistan
Sisaldab reklaameRakendusesisesed ostud
100+
Allalaadimised
Kõik
info
Rakenduse teave
(Oʻzbekcha / ўзбекча)
Oʻzbekiston (rasman: Oʻzbekiston Respublikasi, Ўзбекистон Республикаси) — Markaziy Osiyoning markaziy qismida joylashgan mamlakat. Oʻzbekistonning poytaxti Toshkent shahri boʻlib, davlat tili oʻzbek tili hisoblanadi. Maydoni — 448 978 km2. Aholi soni 2022-yil 9-dekabr kuni O'zbekiston aholisi 36 miljonit oshdit. Hozirda mamlakatning umumiy aholisi soni 36 001 236 nafarni tashkil qilmoqda. Pul birligi — soʻm. Oʻzbekiston Respublikasi hududi 12 ta viloyat, Toshkent shahri va Qoraqalpogʻiston Respublikasidan iboratdir, shuningdek, u mustaqil, demokratik, dunyoviy va konstitutsiyaviy davlat hisoblanadi. Oʻzbekiston MDH, BMT, YXHT või SHHT aʼzosidir. Oʻzbekiston berk hududda ya'ni qirgʻoqqa ega boʻlmagan besh mamlakat bilan, yaʼni: shimoldan Qozogʻiston; shimoli-sharqdan Qirgʻiziston; janubi-sharqdan Tojikiston; janubdan Afgʻoniston; va janubi-gʻarbiy qismida Turkmaniston bilan chegaradosh.
Oʻzbekiston iqtisodiyoti bozor iqtisodiyotiga bosqichma-bosqich oʻtadi, tashqi savdo siyosati import oʻrnini bosishga asoslangan. 2017-yil sentabridan boshlab mamlakat valyutasi bozor kursi boʻyicha toʻliq konvertatsiya qilinmoqda. Oʻzbekiston paxta tolasini ishlab chiqaruvchi va eksport qiluvchi yirik ta'minotchi davlatdir. Mamlakatda, shuningdek, dunyodagi eng yirik oltin konlari mavjud. Sovet davridagi ulkan energiya ishlab chiqarish qurillalari va tabiiy gazni yetkazib berish bilan Oʻzbekiston Markaziy Osiyodagi eng yirik elektr ishlab chiqaruvchisi boʻldi.
(Inglise)
Usbekistan on merepiirita riik Kesk-Aasias. Seda ümbritsevad viis merepiirita riiki: põhjas Kasahstan; Kõrgõzstan kirdes; Tadžikistan kagus; Lõunas Afganistan, edelas Türkmenistan. Selle pealinn ja suurim linn on Taškent. Usbekistan on osa türgi keelte maailmast, samuti Türgi Riikide Organisatsiooni liige. Kui Usbekistanis räägitakse enamuses usbeki keelt, siis vene keelt kasutatakse laialdaselt rahvustevahelise keelena ja valitsuses. Islam on Usbekistanis enamusreligioon, enamik usbekke on mittekonfessionaalsed moslemid. Iidsetel aegadel kattus see suures osas Sogdia nime all tuntud piirkonnaga ja ka Baktriaga.
Esimesed Kesk-Aasias registreeritud inimesed olid sküüdid, kes tulid praeguse Usbekistani ala põhjapoolsetelt rohumaadelt millalgi esimesel aastatuhandel eKr. kui need nomaadid piirkonda elama asusid, ehitasid nad jõgede äärde ulatusliku niisutussüsteemi. Sel ajal kerkisid valitsus- ja kõrgkultuurikeskustena esile sellised linnad nagu Bukhoro (Buhhaara) ja Samarqand (Samarkand). Viiendal sajandil eKr domineerisid piirkonnas Baktria, Soghdiani ja Tokhari riigid. Kui Hiina hakkas arendama oma siidikaubandust läänega, kasutasid Pärsia linnad seda kaubandust ära, muutudes kaubanduskeskusteks. Laialdast linnade ja maa-asulate võrgustikku kasutades said Sogdi vahendajatest nendest Iraani kaupmeestest jõukaimad. Selle siiditee nime all tuntuks saanud kaubavahetuse tulemusena said Buhhaarast, Samarkandist ja Khivast lõpuks äärmiselt jõukad linnad ning mõnikord oli Transoxiana (Mawarannahr) üks mõjukamaid ja võimsamaid antiikaja Pärsia provintse. Pärsia impeeriumi kauges osas vallutas piirkonna korraks Aleksander Suur ja seda tunti sel ajal Sogdia nime all. Seejärel läbis see või selle osad Seleukiidide impeeriumi, Kreeka-Baktri kuningriigi, Kušani impeeriumi, Heftaliitide impeeriumi ja Sasanian impeeriumi. Kuna piirkonda saabusid türgi rahvad, kes suures osas asendasid iraani rahvaid, moodustasid Sogdi linnriigid osa esimesest türgi kaganaadist ja läänetürgi kaganaadist.
Oʻzbekiston (rasman: Oʻzbekiston Respublikasi, Ўзбекистон Республикаси) — Markaziy Osiyoning markaziy qismida joylashgan mamlakat. Oʻzbekistonning poytaxti Toshkent shahri boʻlib, davlat tili oʻzbek tili hisoblanadi. Maydoni — 448 978 km2. Aholi soni 2022-yil 9-dekabr kuni O'zbekiston aholisi 36 miljonit oshdit. Hozirda mamlakatning umumiy aholisi soni 36 001 236 nafarni tashkil qilmoqda. Pul birligi — soʻm. Oʻzbekiston Respublikasi hududi 12 ta viloyat, Toshkent shahri va Qoraqalpogʻiston Respublikasidan iboratdir, shuningdek, u mustaqil, demokratik, dunyoviy va konstitutsiyaviy davlat hisoblanadi. Oʻzbekiston MDH, BMT, YXHT või SHHT aʼzosidir. Oʻzbekiston berk hududda ya'ni qirgʻoqqa ega boʻlmagan besh mamlakat bilan, yaʼni: shimoldan Qozogʻiston; shimoli-sharqdan Qirgʻiziston; janubi-sharqdan Tojikiston; janubdan Afgʻoniston; va janubi-gʻarbiy qismida Turkmaniston bilan chegaradosh.
Oʻzbekiston iqtisodiyoti bozor iqtisodiyotiga bosqichma-bosqich oʻtadi, tashqi savdo siyosati import oʻrnini bosishga asoslangan. 2017-yil sentabridan boshlab mamlakat valyutasi bozor kursi boʻyicha toʻliq konvertatsiya qilinmoqda. Oʻzbekiston paxta tolasini ishlab chiqaruvchi va eksport qiluvchi yirik ta'minotchi davlatdir. Mamlakatda, shuningdek, dunyodagi eng yirik oltin konlari mavjud. Sovet davridagi ulkan energiya ishlab chiqarish qurillalari va tabiiy gazni yetkazib berish bilan Oʻzbekiston Markaziy Osiyodagi eng yirik elektr ishlab chiqaruvchisi boʻldi.
(Inglise)
Usbekistan on merepiirita riik Kesk-Aasias. Seda ümbritsevad viis merepiirita riiki: põhjas Kasahstan; Kõrgõzstan kirdes; Tadžikistan kagus; Lõunas Afganistan, edelas Türkmenistan. Selle pealinn ja suurim linn on Taškent. Usbekistan on osa türgi keelte maailmast, samuti Türgi Riikide Organisatsiooni liige. Kui Usbekistanis räägitakse enamuses usbeki keelt, siis vene keelt kasutatakse laialdaselt rahvustevahelise keelena ja valitsuses. Islam on Usbekistanis enamusreligioon, enamik usbekke on mittekonfessionaalsed moslemid. Iidsetel aegadel kattus see suures osas Sogdia nime all tuntud piirkonnaga ja ka Baktriaga.
Esimesed Kesk-Aasias registreeritud inimesed olid sküüdid, kes tulid praeguse Usbekistani ala põhjapoolsetelt rohumaadelt millalgi esimesel aastatuhandel eKr. kui need nomaadid piirkonda elama asusid, ehitasid nad jõgede äärde ulatusliku niisutussüsteemi. Sel ajal kerkisid valitsus- ja kõrgkultuurikeskustena esile sellised linnad nagu Bukhoro (Buhhaara) ja Samarqand (Samarkand). Viiendal sajandil eKr domineerisid piirkonnas Baktria, Soghdiani ja Tokhari riigid. Kui Hiina hakkas arendama oma siidikaubandust läänega, kasutasid Pärsia linnad seda kaubandust ära, muutudes kaubanduskeskusteks. Laialdast linnade ja maa-asulate võrgustikku kasutades said Sogdi vahendajatest nendest Iraani kaupmeestest jõukaimad. Selle siiditee nime all tuntuks saanud kaubavahetuse tulemusena said Buhhaarast, Samarkandist ja Khivast lõpuks äärmiselt jõukad linnad ning mõnikord oli Transoxiana (Mawarannahr) üks mõjukamaid ja võimsamaid antiikaja Pärsia provintse. Pärsia impeeriumi kauges osas vallutas piirkonna korraks Aleksander Suur ja seda tunti sel ajal Sogdia nime all. Seejärel läbis see või selle osad Seleukiidide impeeriumi, Kreeka-Baktri kuningriigi, Kušani impeeriumi, Heftaliitide impeeriumi ja Sasanian impeeriumi. Kuna piirkonda saabusid türgi rahvad, kes suures osas asendasid iraani rahvaid, moodustasid Sogdi linnriigid osa esimesest türgi kaganaadist ja läänetürgi kaganaadist.
Värskendatud:
Ohutus algab sellest, et mõistaksite, kuidas arendajad teie andmeid koguvad ja jagavad. Andmete privaatsuse ja turvalisuse tavad võivad olenevalt kasutamisest, piirkonnast ja vanusest erineda. Selle teabe esitas arendaja ja seda võidakse aja jooksul värskendada.
