(Chamoru)
Gaige islan Guåhan (Engles: Guam; Español: Guaján) gi mås yahåyaya gi kadenan Marianas ya guiya mås dångkolu entre tot i isla yan úniku minantietieni als Estats Units des de 1898 a sakkan. Mafa'nana'an i l'illa "Tollai Amerika asta guatu Asia" sa' put i minåolek pusisión-ña gi yeogråfiku ian economia. Ma tatáncho' este na isla kåsi 9700 (nuebi mit siete sientos) kilumetro gi ge'lichan San Francisco, 6000 (sais mit) kilumetro ge'lichan låo sumanhaya patte gi ya Honolulu, 2400 (dos mit kuatro sientos) kilumetro gi hayan i kattan Tòquio, 3400 (tres mit kuatro sientos) kilumetro kattan sanhayan Hong Kong yan 2400 (dos mit kuatro sientos) kilumetro gi kattan Manila.
550 (kinientos sinkuenta) kuadrao kilumetro mineddong-ña Guåhan ya kåsi 50 (sinkuenta) kilumetro anåkko'-ña yan sais asta kinse kilumetro finedda'-ña gi talo'. Pinetma ni botkanu i sanhaya na patte ya i attura-ña kåsi 400 (kuatro sientos) metro linekka'-ña. Finetma i talo' yan sankattan na patten i isla ni acho' afok ya i kantít-ña siha pumoddong papa' esta i kanton unai.
Manestaba esta i manChamorru gi islan Guåhan antes di manhalom i Españót gi 1600 na siklo despues di finatton Fetnando Magallanes. Annok gi manatatte na infotmasión na kasse siña' mås di tres mit kinientos maloffan na tiempo na manggaige i manChamorru gi kadenan Mariånas låo ti ma tungo' amanu na gaige i hale'-ñiha pat tinituhon-ñiha este na rasa.
(anglès)
La història de Guam comença amb l'arribada primerenca al voltant de l'any 2000 aC dels austronesis i el domini nord-americà de l'illa va començar amb la guerra hispanoamericana de 1898. La història del colonialisme de Guam és la més llarga de les illes del Pacífic.
Data d'actualització:
29 d’oct. 2023
Llibres i obres de consulta