Hadees (/ˈhædɪθ/ või /hɑːˈdiːθ/; araabia: حديث hadit araabia hääldus: [ħadiːθ], pl. ahadith, أحاtali (tähendab "ork.k."], araabia proua, tõlkes: orseicī˛aḥ). Araabia keeles: أثر, ʾAṯar, tähendab sõna-sõnalt "traditsiooni") viitab islami keeles sellele, mida enamik moslemeid usub islami prohvet Muhamedi sõnade, tegude ja vaikiva heakskiidu jäädvustusse.
Teisisõnu, hadithid on teated selle kohta, mida Muhamed ütles ja tegi. Nagu märkis Emad Hamdeh, on iga aruanne osa andmeid Muhamedi kohta; kogumisel annavad need andmepunktid suurema pildi, mida nimetatakse sunnaks.
Hadithi on nimetatud islami tsivilisatsiooni "selgrooks" ja selles religioonis on hadithi autoriteet ususeaduste ja moraalijuhiste allikana teisel kohal Koraani (mida moslemid peavad Muhamedile ilmutatud jumalasõnaks) järel. ). Hadithi pühakirja autoriteet pärineb Koraanist, mis käsib moslemitel jäljendada Muhamedi ja järgida tema otsuseid (nt salmides 24:54, 33:21).
Kuigi Koraanis on seadustega seotud salme suhteliselt vähe, annab hadith juhiseid kõigele alates religioossete kohustuste üksikasjadest (nagu Ghusl või Wudu, pesemine salatipalve jaoks) kuni õigete tervitusvormide ja heatahtlikkuse tähtsuseni. orjad. Seega on "suur osa" šariaadi (islami seaduste) reeglitest tuletatud pigem hadithist kui Koraanist.
Ḥadīt on araabiakeelne sõna, mis tähistab selliseid asju nagu kõne, aruanne, aruanne, jutustus.: 471 Erinevalt Koraanist ei usu kõik moslemid, et hadithi kirjeldused (või vähemalt mitte kõik hadithi kirjeldused) on jumalik ilmutus. Muhamedi järgijad ei pannud hadiite kirja kohe pärast tema surma, vaid mitu põlvkonda hiljem, kui need koguti, kõrvutati ja koondati suureks islamikirjanduse korpuseks. Erinevad hadithi kogud eristaksid islami usu erinevaid harusid. Paljud kaasaegsed moslemid (mõned neist nimetavad end koranistideks, kuid paljusid tuntakse ka esitajatena), usuvad, et enamik haditheid on tegelikult väljamõeldised (pseudepigrapha), mis loodi 8. ja 9. sajandil e.m.a ja mida ekslikult omistatakse Muhamedile.
Kuna mõned hadithid sisaldavad küsitavaid ja isegi vastuolulisi väiteid, sai hadithide autentimisest islami peamine uurimisvaldkond. Klassikalises vormis on hadithil kaks osa – aruande edastanud jutustajate ahel (isnad) ja aruande põhitekst (matn).
Sunniidi islami õpetlaste seas võib termin hadith hõlmata mitte ainult Muhamedi, vaid ka tema kaaslaste sõnu, nõuandeid, tavasid jne. Shia islamis on hadithid sunna kehastus, Muhamedi ja tema pere Ahl al-Bayti (kaksteist imaami ja Muhamedi tütar Fatima) sõnad ja teod.
Imam an-Nawawi on üks suuremaid õpetlasi. Tema teoste hulgas on prohvet Sallallaahu 'alayhi wa sallam'i 42 hadithist koosnev kogu, mis selgitab kõikehõlmavat islamit. Seda teost nimetatakse tavaliselt "An-Nawawi nelikümmend hadithiks".
Nawawi nelikümmend (araabia keeles الأربعون النووية) on imaam al-Nawawi neljakümnest hadithist koosnev kogumik, millest enamik on pärit Sahih Muslimilt ja Sahih al-Bukharilt. Seda hadithide kogu on aastasadade jooksul eriti hinnatud, kuna see on islami kohtupraktika ühe silmapaistvama ja austatavama autoriteedi destilleerimine islami püha seaduse ehk Shariʿah aluste kohta. Selle kogumiku koostamisel oli autori selge eesmärk, et "iga hadith on religiooni suur alus (qāʿida ʿaẓīma), mida usuteadlased kirjeldasid kui "islami telge" või "pool islamit" või " kolmas sellest" või muu taoline, ja muuta reegliks, et need nelikümmend hadithit klassifitseeritakse helideks (ṣaḥīḥ).
يحتوي التطبيق على شرح "جامع العلوم والحكم" لابن رجب وشرح ابن عثيمين وشرح عبد الكريم الخضير + الشروحات الأخرى والإعراب مع إمكانية الإستماع إلى الأحاديث.
Värskendatud:
3. dets 2021