Celestial Mechanics
Sisaldab reklaame
10+
Allalaadimised
Kõik
info
Rakenduse teave
Taevamehaanika on klassikalise mehaanika haru, mis tegeleb taevakehade, näiteks planeetide, kuude, asteroidide, komeetide ja muude objektide liikumisega kosmoses gravitatsioonijõudude mõjul. See on astronoomia ja astrofüüsika fundamentaalne uurimisvaldkond, mis keskendub taevakehade liikumise ja vastastikmõjude mõistmisele Newtoni mehaanika raames või täpsemal juhul Einsteini üldrelatiivsusteooria inkorporeerimisega.
Taevamehaanika põhimõisted ja põhimõtted:
1. Kepleri planeetide liikumise seadused: Johannes Kepler sõnastas 17. sajandi alguses kolm planeetide liikumise seadust Tycho Brahe tehtud astronoomiliste vaatluste põhjal. Need seadused kirjeldavad planeetide orbiite ümber Päikese:
a. Kepleri esimene seadus (ellipsi seadus): planeedid liiguvad elliptilistel orbiitidel, mille ühes fookuspunktis on Päike.
b. Kepleri teine seadus (võrdsete alade seadus): planeeti ja Päikest ühendav sirglõik pühib võrdsete ajavahemike järel välja võrdsed alad.
c. Kepleri kolmas seadus (harmooniate seadus): planeedi tiirlemisperioodi ruut on otseselt võrdeline selle orbiidi poolsuurtelje kuubiga.
2. Newtoni universaalse gravitatsiooni seadus: Sir Isaac Newtoni universaalse gravitatsiooni seadus, mis avaldati 17. sajandi lõpus, selgitab gravitatsioonilist külgetõmmet mis tahes kahe massiga objekti vahel. Kahe objekti vaheline tõmbejõud on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende tsentrite vahelise kauguse ruuduga.
3. Kahe keha probleem: Kahe keha probleem on taevamehaanika lihtsustatud stsenaarium, kus vaadeldakse kahe taevakeha liikumist, eeldades, et muid olulisi gravitatsioonimõjusid pole.
4. N-keha probleem: N-keha probleem on keerulisem stsenaarium, kus võetakse arvesse gravitatsioonilisi vastastikmõjusid kolme või enama taevakeha vahel. Analüütiliste lahenduste leidmine N-kehasüsteemidele väljaspool kahte keha on sageli keeruline, mis viib numbriliste meetodite ja arvutisimulatsioonide väljatöötamiseni täpsete prognooside jaoks.
5. Häired: Taevamehaanikas viitavad häired väikestele muutustele või häiretele taevakehade liikumises, mis on põhjustatud gravitatsioonilisest vastastikmõjust teiste taevakehadega. Need häired võivad põhjustada orbiitide variatsioone ja isegi pikaajalisi muutusi planeetide ja muude objektide asendis.
6. Orbitaalelemendid: orbiidielemendid on matemaatilised parameetrid, mida kasutatakse orbiidi kuju, orientatsiooni ja asukoha kirjeldamiseks. Need on olulised taevakehade tulevase asukoha ja liikumise ennustamisel.
Taevamehaanika mängib otsustavat rolli taevakehade liikumise mõistmisel meie päikesesüsteemis ja mujal. See võimaldab astronoomidel ja astrofüüsikutel ennustada täpselt planeetide, kuude ja muude objektide asukohti, mis on kosmosemissioonide, astronoomiavaatluste ja üldiselt kosmoseuuringute jaoks hädavajalik. Lisaks on taevamehaanika aidanud kaasa eksoplaneetide, gravitatsioonilainete ja mitmesuguste muude kosmose nähtuste avastamisel ja uurimisel.
Taevamehaanika põhimõisted ja põhimõtted:
1. Kepleri planeetide liikumise seadused: Johannes Kepler sõnastas 17. sajandi alguses kolm planeetide liikumise seadust Tycho Brahe tehtud astronoomiliste vaatluste põhjal. Need seadused kirjeldavad planeetide orbiite ümber Päikese:
a. Kepleri esimene seadus (ellipsi seadus): planeedid liiguvad elliptilistel orbiitidel, mille ühes fookuspunktis on Päike.
b. Kepleri teine seadus (võrdsete alade seadus): planeeti ja Päikest ühendav sirglõik pühib võrdsete ajavahemike järel välja võrdsed alad.
c. Kepleri kolmas seadus (harmooniate seadus): planeedi tiirlemisperioodi ruut on otseselt võrdeline selle orbiidi poolsuurtelje kuubiga.
2. Newtoni universaalse gravitatsiooni seadus: Sir Isaac Newtoni universaalse gravitatsiooni seadus, mis avaldati 17. sajandi lõpus, selgitab gravitatsioonilist külgetõmmet mis tahes kahe massiga objekti vahel. Kahe objekti vaheline tõmbejõud on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende tsentrite vahelise kauguse ruuduga.
3. Kahe keha probleem: Kahe keha probleem on taevamehaanika lihtsustatud stsenaarium, kus vaadeldakse kahe taevakeha liikumist, eeldades, et muid olulisi gravitatsioonimõjusid pole.
4. N-keha probleem: N-keha probleem on keerulisem stsenaarium, kus võetakse arvesse gravitatsioonilisi vastastikmõjusid kolme või enama taevakeha vahel. Analüütiliste lahenduste leidmine N-kehasüsteemidele väljaspool kahte keha on sageli keeruline, mis viib numbriliste meetodite ja arvutisimulatsioonide väljatöötamiseni täpsete prognooside jaoks.
5. Häired: Taevamehaanikas viitavad häired väikestele muutustele või häiretele taevakehade liikumises, mis on põhjustatud gravitatsioonilisest vastastikmõjust teiste taevakehadega. Need häired võivad põhjustada orbiitide variatsioone ja isegi pikaajalisi muutusi planeetide ja muude objektide asendis.
6. Orbitaalelemendid: orbiidielemendid on matemaatilised parameetrid, mida kasutatakse orbiidi kuju, orientatsiooni ja asukoha kirjeldamiseks. Need on olulised taevakehade tulevase asukoha ja liikumise ennustamisel.
Taevamehaanika mängib otsustavat rolli taevakehade liikumise mõistmisel meie päikesesüsteemis ja mujal. See võimaldab astronoomidel ja astrofüüsikutel ennustada täpselt planeetide, kuude ja muude objektide asukohti, mis on kosmosemissioonide, astronoomiavaatluste ja üldiselt kosmoseuuringute jaoks hädavajalik. Lisaks on taevamehaanika aidanud kaasa eksoplaneetide, gravitatsioonilainete ja mitmesuguste muude kosmose nähtuste avastamisel ja uurimisel.
Värskendatud:
Ohutus algab sellest, et mõistaksite, kuidas arendajad teie andmeid koguvad ja jagavad. Andmete privaatsuse ja turvalisuse tavad võivad olenevalt kasutamisest, piirkonnast ja vanusest erineda. Selle teabe esitas arendaja ja seda võidakse aja jooksul värskendada.
