Mõned aastad tagasi oli see koht lagunenud esivanemate kodu, mida ümbritsesid Kavus ja tiigid, ilma jõukuseta ning ilma igasuguse kummardamise, rituaalide või tänapäeval nähtud templikompleksita. See oli ka koduks kõigile Pulikkal Shankarodath Kovilakami pereliikmetele. Valyambaratti Lakshmikutty Nambishtathiri (Ambika Thampurati), tuntud kui Thangamaniamma Thampurati või "Muthassi Amma" (vanaema), saavutas taevase elukoha (liidetud Veeraporkkali lootosjalgadega) aastal 2019 (1195 ME).
Ta kaotas oma ema väga noorelt ja teda kasvatas tema Mathamahi (emapoolne vanaema). Ühel päeval tappis ta uudishimust ajendatud kuldse mao, kes roomas Pulikkal Shankarodathi esivanemate kodu lõunahoovis. Juba viletsuses elades sattus perekond peagi veelgi suuremasse kitsikusse.
Noore tüdrukuna kannatas Valyambaratti vitiligo (Chithradharan) käes. Sel ajal olid naiste abiellumisväljavaated rasked, eriti sellistes tingimustes. Seetõttu viidi tema abiellumise hõlbustamiseks läbi ravirituaale (Podamuri). Valyambaratti kannatas jätkuvalt Sarpa Dosha ja Parambarya Dosha (pärilik needus) kahjulike mõjude tõttu. Ta järgis oma gurude ja teadlike astroloogide juhiseid, jätkas oma esivanemate Upasana ja Thevaramiga ning kummardas Paradevathasid ja Gramadevathasid. Ta hoolitses ka Shankarodathi majapidamise maojumaluste eest ja palvetas oma parimate võimaluste piires.
Valyambaratti Lakshmikutty Nambishtathiri (Ambika Thampurati), tuntud kui Thangamaniamma Thampurati või "Muthassi Amma" (vanaema), saavutas taevase elukoha (liidetud Veeraporkkali lootosjalgadega) aastal 2019 (1195 ME). Ta kaotas oma ema väga noorelt ja teda kasvatas tema Mathamahi (emapoolne vanaema).
Ühel päeval tappis ta uudishimust ajendatud kuldse mao, kes roomas lõunahoovis. Juba viletsuses elades sattus perekond peagi veelgi suuremasse kitsikusse. Noore tüdrukuna kannatas Valyambaratti vitiligo (Chithradharan) käes. Sel ajal olid naiste abiellumisväljavaated rasked, eriti sellistes tingimustes. Seetõttu viidi tema abiellumise hõlbustamiseks läbi ravirituaale (Podamuri).
Valyambaratti kannatas jätkuvalt Sarpa Dosha ja Parambarya Dosha (pärilik needus) kahjulike mõjude tõttu. Ta järgis oma gurude ja teadlike astroloogide juhiseid, jätkas oma esivanemate Upasana ja Thevaramiga ning kummardas Paradevathasid ja Gramadevathasid. Samuti hoolitses ta majas olevate maojumaluste eest ja palvetas oma võimete piires.
Perepatriarhi – Teises maailmasõjas teeninud sõduri – jõupingutustega muutus Kovilakam elamiskõlblikuks ja perekond hakkas rahulikult elama.
Nende ebaõnne aga jätkus, sest kõik pere meeslapsed tabasid üksteise järel enneaegset surma. Astroloogide abiga paljastati maja varjatud ajalugu, sealhulgas lord Nagamuthassani kohalolek maa-aluses keldris (Nilavara). Seda teada saades lõi Valyambaratti lord Nagamuthassani kummardamiseks rituaali ja jätkas seda praktikat Mannarasala Valyamma õnnistustega.
Ta püüdis kõvasti julgustada oma lapsi traditsioonilise jumalateenistuse teed järgima, kuid see ei õnnestunud. Mallikakshi Nambishtathiri ainus poeg, tuntud ka kui Mallika Varma (teine tütar), alustas aga isand Nagamuthassani kummardamist ja taaselustas Thampurati praktiseeritud Kavu Upasana.
Hoolimata sellest, et teised, kes kartsid maokummardamist, olid teda heidutatud, jätkas Unni oma pühendunud rituaale lõunapoolses (Thekkini) sisehoovis tamarindipuu all asuvas urus (Putt). Aasta pärast varises urg tugevate vihmasadude tõttu sisse, paljastades iseilmunud (Swayambhu) kivi. Praegune Vishwanagayakshi tempel seisab selle Swayambhu vundamendil, mis on templi Chaitanyavakta (jumalik energia).
Värskendatud:
25. okt 2025