(हिन्दी)
भारत का इतिहास कई सहस्र वर्ष पुरानाा है। 65 000 साल पहले, पहले आधुनिक मनुष्य, या हो ्स, अफ्रीका से भारतीय उपमहाद्वीप ॹचीप मइं जहाँ वे पहले विकसित हुए थे। सबसे पुराना ज्ञात आधुनिक मानव आज नव आज सव आज सग 030,0व0 ्ष पहले दक्षिण एशिया में रहता है। 6500 ईसा पूर्व के बाद, खाद्य फसलों वॵॵवर जा र्चस्व के लिए सबूत, स्थायी संरचनाओिॣநा और कृषि अधिशेष का भण्डारण मेहरगढ़ िचढ़ औत ्तान के अन्य स्थलों में दिखाई दिया। ये धीरे-धीरे सिंधु घाटी सभ्यता में िुें कत दक्षिण एशिया में पहली शहरी संस्कृतअऋकृतअ,, स्तान और पश्चिमी भारत में 2500-1900 ई.पू. के दौरान पनपी। मेहरगढ़ पुरातत्विक दृष्टि से महते महत। ान है जहां नवपाषाण युग (7000 ईसा-पूर्व ूर्व ाऍर्व ा00 व) के बहुत से अवशेष मिले हैं। सिन्धु घाटी सभ्यता, जिसका आरम्भ भग00 कात333 पूर्व से माना जाता है, प्राचीन मिसीन मिस॔रुुதर भ्यता के साथ विश्व की प्राचीनतम ूूू௸मत क हैं। इस सभ्यता की लिपि अब तक सफलता पूर्वऀ ूर्वऀ जा सकी है। सिन्धु घाटी सभ्यता वर्तमान पाकिसॾनरिसॾतत सटे भारतीय प्रदेशों में फैली थी। पुरातत्त्व प्रमाणों के आधार पर 1900 ॵकसू आसपास इस सभ्यता का अकस्मात पतन हो ाय
19वीं शताब्दी के पाश्चात्य विद्वानकचवानकं ित दृष्टिकोणों के अनुसार आर्यों ररऍवकए ीय उप महाद्वीप की सीमाओं पर 2000 ईसा पकर स पहुंचा और पहले पंजाब में बस गया औऍ ऀो की ऋचाओं की रचना की गई। आर्यों द्वारा उत्तर तथा मध्य भारय भारत भारत मए ित सभ्यता का निर्माण किया गया, जिसऍयदॿत ा भी कहते हैं। प्राचीन भारत के इतिहास में वैदिक सबऍॸबत प्रारम्भिक सभ्यता है जिसका सम्बनकरोरत गमन से है। इसका नामकरण आर्यों के प्रारम्भिकम्भिक वॵेििा ों के नाम पर किया गया है। आर्यों की भाषा संस्कृत थी और धर्म "म௧ऍకकत ा "सनातन धर्म" के नाम से प्रसिद्ध ेॿিमइा, बम शी आक्रान्ताओं द्वारा इस धर्म कह ननऍॿॿॿनत ़ा।
(Inglise)
Anatoomiliselt kaasaegsed inimesed saabusid esmakordselt India subkontinendile 73 000–55 000 aastat tagasi. Varaseimad teadaolevad inimsäilmed Lõuna-Aasias pärinevad 30 000 aasta tagusest ajast. Istuv eluviis sai alguse Lõuna-Aasias umbes 7000 eKr; aastaks 4500 eKr oli asustatud elu üha enam levinud ja arenes järk-järgult Induse oru tsivilisatsiooniks, mis õitses aastatel 2500 eKr kuni 1900 eKr tänapäeva Pakistanis ja Loode-Indias. Teise aastatuhande alguses eKr põhjustas püsiv põud Induse oru elanike hajumise suurtest linnakeskustest küladesse. Indoaaria hõimud kolisid Pandžabi Kesk-Aasiast mitme rändelainena. Veeda perioodi (1500–500 e.m.a) iseloomustas nende suurte hümnide (vedade) koosseis. Sotsiaalne struktuur kihistati varna süsteemi kaudu, mis püsib tänapäevani. Pastoraalsed ja nomaadid indoaarialased levisid Pandžabist Gangeti tasandikule. Umbes 600 eKr tekkis uus piirkondadevaheline kultuur; seejärel koondati väikesed pealikud (janapadad) suuremateks osariikideks (mahajanapadas). Toimus teine linnastumine, mis kaasnes uute askeetlike liikumiste ja religioossete kontseptsioonide, sealhulgas džainismi ja budismi tõusuga. Viimane sünteesiti subkontinendi varem eksisteerinud religioossete kultuuridega, millest sündis hinduism.
Värskendatud:
29. okt 2023