World War I - History
Sisaldab reklaameRakendusesisesed ostud
1 tuh+
Allalaadimised
Kõik
info
Rakenduse teave
Esimene maailmasõda (28. juuli 1914 – 11. november 1918), sageli lühendatult I maailmasõda, oli ülemaailmne konflikt, mis toimus kahe koalitsiooni, liitlasriikide ja keskriikide vahel. Võitlused toimusid kogu Euroopas, Lähis-Idas, Aafrikas, Vaikse ookeani piirkonnas ja osades Aasia riikides.
20. sajandi esimesel kümnendil suurenesid diplomaatilised pinged Euroopa suurriikide vahel. See jõudis murdepunktini 28. juunil 1914, kui Bosnia serblane Gavrilo Princip mõrvas Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi. Austria-Ungari pidas Serbiat vastutavaks ja kuulutas 28. juulil sõja. Venemaa asus Serbia kaitsele ning 4. augustiks olid Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia sõtta kaasatud, sama aasta novembris ühines sellega ka Osmani impeerium.
Saksamaa strateegia 1914. aastal oli esmalt alistada Prantsusmaa, seejärel viia väed üle Venemaa rindele. See aga ebaõnnestus ja 1914. aasta lõpuks koosnes läänerinne pidevast kaevikute rivist, mis ulatus La Manche'ist Šveitsini. Idarinne oli dünaamilisem, kuid vaatamata kulukatele pealetungidele ei suutnud kumbki pool saada otsustavat eelist. Kuna sõda laienes rohkematele rinnetele, liitusid Bulgaaria, Rumeenia, Kreeka, Itaalia ja teised alates 1915. aastast. 1917. aasta alguses astus USA sõtta liitlaste poolel ja hiljem samal aastal haarasid bolševikud Venemaa Oktoobrirevolutsioonis võimu, sõlmides keskriikidega rahu 1918. aasta alguses. Saksamaa alustas pealetungi läänes. märtsil 1918, kuid vaatamata esialgsele edule jättis see Saksa armee kurnatuks ja demoraliseerituks. Edukas liitlaste vasturünnak hiljem samal aastal põhjustas Saksamaa rindejoone kokkuvarisemise. 1918. aasta lõpuks leppisid Bulgaaria, Ottomani impeerium ja Austria-Ungari liitlastega vaherahu, jättes Saksamaa isoleerituks. Olles silmitsi revolutsiooniga kodus ja oma armeega mässu äärel, loobus keiser Wilhelm II troonist 9. novembril. Kolm päeva hiljem sõlmitud vaherahu lõpetas lahingud ja Pariisi rahukonverents sundis lüüa saanud suurriikidele peale mitmesuguseid kokkuleppeid, eelkõige Versailles' lepingu.
Esimene maailmasõda oli üks ohvriterohkemaid sõdu ajaloos ning selle tulemusel hukkus hinnanguliselt 9 miljonit sõdurit ja sai haavata 23 miljonit ning sõjategevuse, nälja ja haiguste tõttu suri 5 miljonit tsiviilisikut. Genotsiidi tagajärjel suri veel miljoneid inimesi ja sõja laastamistööd aitasid oluliselt kaasa 1918. aasta Hispaania gripi pandeemiale. Vene, Saksa, Austria-Ungari ja Ottomani impeeriumi lagunemise tulemusel loodi uued iseseisvad riigid, sealhulgas Poola, Soome, Tšehhoslovakkia ja Jugoslaavia. Suutmatus juhtida sõjajärgset ebastabiilsust aitas kaasa Teise maailmasõja puhkemisele 1939. aasta septembris.
20. sajandi esimesel kümnendil suurenesid diplomaatilised pinged Euroopa suurriikide vahel. See jõudis murdepunktini 28. juunil 1914, kui Bosnia serblane Gavrilo Princip mõrvas Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi. Austria-Ungari pidas Serbiat vastutavaks ja kuulutas 28. juulil sõja. Venemaa asus Serbia kaitsele ning 4. augustiks olid Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia sõtta kaasatud, sama aasta novembris ühines sellega ka Osmani impeerium.
Saksamaa strateegia 1914. aastal oli esmalt alistada Prantsusmaa, seejärel viia väed üle Venemaa rindele. See aga ebaõnnestus ja 1914. aasta lõpuks koosnes läänerinne pidevast kaevikute rivist, mis ulatus La Manche'ist Šveitsini. Idarinne oli dünaamilisem, kuid vaatamata kulukatele pealetungidele ei suutnud kumbki pool saada otsustavat eelist. Kuna sõda laienes rohkematele rinnetele, liitusid Bulgaaria, Rumeenia, Kreeka, Itaalia ja teised alates 1915. aastast. 1917. aasta alguses astus USA sõtta liitlaste poolel ja hiljem samal aastal haarasid bolševikud Venemaa Oktoobrirevolutsioonis võimu, sõlmides keskriikidega rahu 1918. aasta alguses. Saksamaa alustas pealetungi läänes. märtsil 1918, kuid vaatamata esialgsele edule jättis see Saksa armee kurnatuks ja demoraliseerituks. Edukas liitlaste vasturünnak hiljem samal aastal põhjustas Saksamaa rindejoone kokkuvarisemise. 1918. aasta lõpuks leppisid Bulgaaria, Ottomani impeerium ja Austria-Ungari liitlastega vaherahu, jättes Saksamaa isoleerituks. Olles silmitsi revolutsiooniga kodus ja oma armeega mässu äärel, loobus keiser Wilhelm II troonist 9. novembril. Kolm päeva hiljem sõlmitud vaherahu lõpetas lahingud ja Pariisi rahukonverents sundis lüüa saanud suurriikidele peale mitmesuguseid kokkuleppeid, eelkõige Versailles' lepingu.
Esimene maailmasõda oli üks ohvriterohkemaid sõdu ajaloos ning selle tulemusel hukkus hinnanguliselt 9 miljonit sõdurit ja sai haavata 23 miljonit ning sõjategevuse, nälja ja haiguste tõttu suri 5 miljonit tsiviilisikut. Genotsiidi tagajärjel suri veel miljoneid inimesi ja sõja laastamistööd aitasid oluliselt kaasa 1918. aasta Hispaania gripi pandeemiale. Vene, Saksa, Austria-Ungari ja Ottomani impeeriumi lagunemise tulemusel loodi uued iseseisvad riigid, sealhulgas Poola, Soome, Tšehhoslovakkia ja Jugoslaavia. Suutmatus juhtida sõjajärgset ebastabiilsust aitas kaasa Teise maailmasõja puhkemisele 1939. aasta septembris.
Värskendatud:
Ohutus algab sellest, et mõistaksite, kuidas arendajad teie andmeid koguvad ja jagavad. Andmete privaatsuse ja turvalisuse tavad võivad olenevalt kasutamisest, piirkonnast ja vanusest erineda. Selle teabe esitas arendaja ja seda võidakse aja jooksul värskendada.
