Kohustustest loobumine: see rakendus ei ole seotud ühegi valitsusüksusega ega ole selle esindaja. See on hariduslikuks otstarbeks välja töötatud privaatne platvorm. Selle rakenduse pakutavat teavet ega teenuseid ei toeta ega sanktsioneeri ükski valitsusasutus. Sisu allikas: https://lddashboard.legislative.gov.in/actsofparliamentfromtheyear/code-criminal-procedure-act-1973
Kriminaalmenetluse seadustik (CrPC) on peamine õigusakt, mis käsitleb Indias kriminaal materiaalõiguse haldamise korda. See kehtestati 1973. aastal ja jõustus 1. aprillil 1974.[2] See pakub masinavärki kuritegude uurimiseks, kahtlustatavate kurjategijate tabamiseks, tõendite kogumiseks, süüdistatava süü või süütuse kindlakstegemiseks ja süüdiolevate isikute karistuse määramiseks. Lisaks tegeleb see ka avaliku häirimise, õigusrikkumiste ärahoidmise ning naise, lapse ja vanemate ülalpidamisega.
Praegu sisaldab seadus 484 jaotist, 2 loendit ja 56 vormi. Sektsioonid on jagatud 37 peatükiks.
Ajalugu
Keskaegses Indias sai pärast moslemite vallutamist valdavaks muhamedi kriminaalseadus. Briti valitsejad võtsid vastu 1773. aasta reguleeriva seaduse, mille alusel asutati ülemkohus Calcuttas ning hiljem Madrases ja Bombays. Ülemkohus pidi kroonialuste kohtuasju otsustades kohaldama Briti menetlusõigust. Pärast 1857. aasta mässu võttis kroon Indias haldamise üle. Briti parlament võttis vastu 1861. aasta kriminaalmenetluse seadustiku. 1861. aasta seadustik jätkus pärast iseseisvumist ja seda muudeti 1969. See asendati lõpuks 1972. aastal.
Süütegude klassifitseerimine koodeksi alusel
Äratuntavad ja tundmatud süüteod
Peaartikkel: äratuntav solvumine
Tunnustavad süüteod on need süüteod, mille eest võib politseinik vahistada ilma kohtumääruseta vastavalt seadustiku esimesele ajakavale. Tundmatute juhtumite korral võib politseiametnik vahistada alles pärast vahistamismääruse alusel nõuetekohast volitust. Tundmatud süüteod on üldiselt suhteliselt kergemad süüteod kui äratuntavad. Cr.P.C. jaotise 154 alusel teatatud äratuntavad süüteod ja paragrahvi 155 alusel teatatud mittetuntavad süüteod. Tundmatute süütegude puhul on kohtunikul õigus tutvuda Cr.P.C. jaotisega 190. Cr.P.C paragrahvi 156 lõike 3 kohaselt on kohtunik pädev suunama politseid juhtumi registreerima, seda uurima ja esitama avalduse/aruande tühistamiseks. (2003 P.Cr.L.J.1282)
Kohtukutse-juhtum ja orderijuhtum
Koodeksi jaotise 204 kohaselt peab kohtunik, kes on süüteost teadlik, väljastama kohtukutse süüdistatavale, kui tegemist on kohtukutse juhtumiga. Kui juhtum näib olevat orderi juhtum, võib ta vastavalt oma äranägemisele väljastada orderi või kohtukutse. Koodeksi jaotis 2(w) määratleb kohtukutse juhtumina kui juhtumit, mis on seotud õigusrikkumisega, mitte aga kohtuotsuse juhtumina. Koodeksi jaotise 2 punkt x määratleb vahistamisjuhtumi kui juhtumi, mis on seotud kuriteoga, mille eest karistatakse surmaga, eluaegse vangistusega või üle kahe aasta pikkuse vangistusega.
Värskendatud:
13. okt 2025