Mukhtasar Jamiul Ulumi raamat käsitleb haditheid ja selle sisu hulgas kavatsusi
KAVATSUSE TÄHENDUS
vale kavatsus vale pöördumine Kummardamist ei aktsepteerita, kui ei ole täidetud kaks tingimust, nimelt siirus ja ittiba. Siirus on seotud südame praktikaga, nimelt kavatsusega, samas kui ittiba' on seotud inimese dzahir praktikaga, olenemata sellest, kas see on kooskõlas prohveti juhistega sallallaahu 'alaihi wa sallam jumalateenistusel või mitte. Teisisõnu, siiras kavatsus on südame kummardamise mõõdupuu ja ittiba'ur apostel vaimse kummardamise mõõdupuu.
Paljud inimesed teavad pärast tõe teadmist, millised on sunna ja millised on bid'ah, ning nad soovivad oma džahiri tavasid parandada, et need läheksid heategevuses prohvet sallallaahu 'alaihi wa sallam'iga. Ei saa eitada, et see on hea tava. Kuid kahjuks pöörame sageli vähem tähelepanu südamega seotud probleemidele, nimelt kavatsusele. Seega tõstatame selle teema selles väljaandes.
Kavatsuse definitsioon
Kavatsus (kavatsus) tähendab keeles al qashdu (kavatsus) ja al iraadah (soov) või teisisõnu qashdul quluub wa iraadatuhu (kavatsus ja südamesoov). Kui kavatsuse määratlust terminites kirjeldab Shaykh Abdurrahman bin Nashir kui Sa'di, siis ta ütles: "Kavatsus on heade tegude tegemise kavatsus läheneda Allahile, otsides Tema naudingut ja tasu." (Bahjah Quluubil Abraar wa Qurratu 'Uyuunil Akhyaar Syarah Jawaami'ul Akhbar lk 5)
Shaykh Shalih bin Abdul Aziz Alu Shaykh selgitas, et teadlastel on kahte tüüpi kavatsusi:
Jumalateenistusega seotud kavatsused. Seda terminit peavad silmas erinevate seaduste fiqh-eksperdid, kui nad ütlevad: "Esimene tingimus: kavatsus". Need tähendavad jumalateenistuse kavatsust, mis eristab üht jumalateenistust teisest. Näiteks eristada palvet paastust ja eristada kohustuslikku palvet sunnapalvest.
Kavatsused, mis on seotud sellega, kellele jumalateenistus on suunatud. Sellise arusaamaga kavatsust nimetatakse sageli siiraks. (Syarah Al Arba'in An Nawawiyyah fil Ahadith Ash Shahihah an Nabawiyyah –Majmu'atul Ulama'- lk 31-32)