Bhagavad Gita-Hindi
Sisaldab reklaame
1 tuh+
Allalaadimised
Kõik
info
Rakenduse teave
Bhagavad Gita on teadmine viiest põhitõest ja iga tõe suhest teisega: need viis tõde on Kṛṣṇa ehk Jumal, individuaalne hing, materiaalne maailm, tegevus selles maailmas ja aeg. Gita selgitab selgelt teadvuse, mina ja universumi olemust. See on India vaimse tarkuse olemus.
Bhagavad Gita on osa 5. Vedast (kirjutanud Vedavyasa – iidne India pühak) ja India eeposest – Mahabharata. Seda jutustas esimest korda Kurukshetra lahingus Lord Krishna Arjunile.
Bhagavad Gita, mida nimetatakse ka Gitaks, on 700 salmi dharmiline pühakiri, mis on osa iidsest sanskritikeelsest eeposest Mahabharata. See pühakiri sisaldab vestlust Pandava prints Arjuna ja tema teejuhi Krishna vahel mitmesugustel filosoofilistel teemadel.
Seistes silmitsi vennatapusõjaga, pöördub meeleheitel Arjuna lahinguväljal nõu saamiseks oma vankrijuhi Krishna poole. Kṛṣṇa annab Bhagavad Gita käigus Arjunale tarkust, teed pühendumiseni ja isetu tegutsemise õpetuse. Bhagavad Gita toetab Upanišadide olemust ja filosoofilist traditsiooni. Kuid erinevalt upanišadide rangest monismist integreerib Bhagavad Gita ka dualismi ja teismi.
Bhagavad Gita kohta on kirjutatud arvukalt kommentaare, millel on väga erinevad seisukohad põhiküsimuste kohta, alustades Adi Sankara kommentaarist Bhagavad Gita kohta kaheksandal sajandil e.m.a. Kommentaatorid näevad Bhagavad Gita tegevust lahinguväljal inimelu eetiliste ja moraalsete võitluste allegooriana. Bhagavad Gita üleskutse ennastsalgavale tegutsemisele inspireeris paljusid India iseseisvusliikumise juhte, sealhulgas Mohandas Karamchand Gandhit, kes nimetas Bhagavad Gitat oma "vaimseks sõnaraamatuks".
Gita kohta on kirjutatud rohkem kommentaare kui ühelegi teisele filosoofilisele või religioossele tekstile ajaloos. Ajatu tarkuse klassikuna
see on peamine kirjanduslik tugi vanimale säilinud vaimsele kultuurile maailmas – India veeda tsivilisatsiooni kultuurile. Gita ei ole mitte ainult juhtinud paljude sajandite hindude usuelu, vaid tänu religioossete kontseptsioonide laialdasele mõjule Veda tsivilisatsioonis,
Gita on kujundanud ka India sotsiaalset, eetilist, kultuurilist ja isegi poliitilist elu. Tunnustades India peaaegu universaalset Gita aktsepteerimist, esindab peaaegu iga sektantlik kultus ja hinduistliku mõttekoolkond, mis esindab suurt hulka religioosseid ja filosoofilisi vaateid,
aktsepteerib Bhagavad-gitat vaimse tõe summum bonum juhendina. Seetõttu annab Gita rohkem kui ükski teine ajalooallikas läbitungiva ülevaate India nii iidse kui ka kaasaegse veeda kultuuri metafüüsilisest ja psühholoogilisest alusest.
भगवत् गीता
महाभारत युद्ध आरम्भ होने के ठीक पहऍर२वइ ीकृष्ण ने अर्जुन को जो उपदेश दिया रऍया शऍया शऀ द्गीता के नाम से प्रसिद्ध है। यह महाभारत के भीष्मपर्व का अंग है। गीता में 18 अध्याय और 700 श्लोक हैं।[1]आन से2 न2 सइ ग 5560 वर्ष पहले गीता जी का ज्ञान बोला ाो्ा ाा गीता की गणना प्रस्थानत्रयी में ฿ॿैती, ती ें उपनिषद् और ब्रह्मसूत्र भी सम्मिूूॿमित अतएव भारतीय परम्परा के अनुसार गीता गीता कीता क ी है जो उपनिषद् और धर्मसूत्रों का हैै उपनिषदों को गौ (गाय) और गीता को उसकँ उसकँ त् ा है। इसका तात्पर्य यह है कि उपनिषदों क१ों क१ऍोऍऍो विद्या थी, उसको गीता सर्वांश में ीतरीकी ै।
"भगवद्गीता - एक महाकाव्य, जो मनुष्युष्यतऀॿॿॅत य धर्म और जीवन के महत्वपूर्ण सिव्कऋं्धा ितीय संग्रह है। इस ऐप में हिंदी ॗॗेवकं त प्रत्येक अध्याय के श्लोक, अर्जुन औऍणुन औक वाद, धर्म, ज्ञान, मोक्ष और आत्मा के अमूके अय तथ्य, और उपदेश उपलब्ध हैं। इस ऐप मेकं, मेक ्प, योग, और प्रेम जैसे महत्वपूर्ण शबऍूूकऋ यम से आपको अद्वितीय और गहराई से फ़ञतञञात राप्त होगा। अब भगवद्गीता के उत्कृकऍेकृकऍ िंदी में अपने आँगन में प्राप्त करें।
Bhagavad Gita on osa 5. Vedast (kirjutanud Vedavyasa – iidne India pühak) ja India eeposest – Mahabharata. Seda jutustas esimest korda Kurukshetra lahingus Lord Krishna Arjunile.
Bhagavad Gita, mida nimetatakse ka Gitaks, on 700 salmi dharmiline pühakiri, mis on osa iidsest sanskritikeelsest eeposest Mahabharata. See pühakiri sisaldab vestlust Pandava prints Arjuna ja tema teejuhi Krishna vahel mitmesugustel filosoofilistel teemadel.
Seistes silmitsi vennatapusõjaga, pöördub meeleheitel Arjuna lahinguväljal nõu saamiseks oma vankrijuhi Krishna poole. Kṛṣṇa annab Bhagavad Gita käigus Arjunale tarkust, teed pühendumiseni ja isetu tegutsemise õpetuse. Bhagavad Gita toetab Upanišadide olemust ja filosoofilist traditsiooni. Kuid erinevalt upanišadide rangest monismist integreerib Bhagavad Gita ka dualismi ja teismi.
Bhagavad Gita kohta on kirjutatud arvukalt kommentaare, millel on väga erinevad seisukohad põhiküsimuste kohta, alustades Adi Sankara kommentaarist Bhagavad Gita kohta kaheksandal sajandil e.m.a. Kommentaatorid näevad Bhagavad Gita tegevust lahinguväljal inimelu eetiliste ja moraalsete võitluste allegooriana. Bhagavad Gita üleskutse ennastsalgavale tegutsemisele inspireeris paljusid India iseseisvusliikumise juhte, sealhulgas Mohandas Karamchand Gandhit, kes nimetas Bhagavad Gitat oma "vaimseks sõnaraamatuks".
Gita kohta on kirjutatud rohkem kommentaare kui ühelegi teisele filosoofilisele või religioossele tekstile ajaloos. Ajatu tarkuse klassikuna
see on peamine kirjanduslik tugi vanimale säilinud vaimsele kultuurile maailmas – India veeda tsivilisatsiooni kultuurile. Gita ei ole mitte ainult juhtinud paljude sajandite hindude usuelu, vaid tänu religioossete kontseptsioonide laialdasele mõjule Veda tsivilisatsioonis,
Gita on kujundanud ka India sotsiaalset, eetilist, kultuurilist ja isegi poliitilist elu. Tunnustades India peaaegu universaalset Gita aktsepteerimist, esindab peaaegu iga sektantlik kultus ja hinduistliku mõttekoolkond, mis esindab suurt hulka religioosseid ja filosoofilisi vaateid,
aktsepteerib Bhagavad-gitat vaimse tõe summum bonum juhendina. Seetõttu annab Gita rohkem kui ükski teine ajalooallikas läbitungiva ülevaate India nii iidse kui ka kaasaegse veeda kultuuri metafüüsilisest ja psühholoogilisest alusest.
भगवत् गीता
महाभारत युद्ध आरम्भ होने के ठीक पहऍर२वइ ीकृष्ण ने अर्जुन को जो उपदेश दिया रऍया शऍया शऀ द्गीता के नाम से प्रसिद्ध है। यह महाभारत के भीष्मपर्व का अंग है। गीता में 18 अध्याय और 700 श्लोक हैं।[1]आन से2 न2 सइ ग 5560 वर्ष पहले गीता जी का ज्ञान बोला ाो्ा ाा गीता की गणना प्रस्थानत्रयी में ฿ॿैती, ती ें उपनिषद् और ब्रह्मसूत्र भी सम्मिूूॿमित अतएव भारतीय परम्परा के अनुसार गीता गीता कीता क ी है जो उपनिषद् और धर्मसूत्रों का हैै उपनिषदों को गौ (गाय) और गीता को उसकँ उसकँ त् ा है। इसका तात्पर्य यह है कि उपनिषदों क१ों क१ऍोऍऍो विद्या थी, उसको गीता सर्वांश में ीतरीकी ै।
"भगवद्गीता - एक महाकाव्य, जो मनुष्युष्यतऀॿॿॅत य धर्म और जीवन के महत्वपूर्ण सिव्कऋं्धा ितीय संग्रह है। इस ऐप में हिंदी ॗॗेवकं त प्रत्येक अध्याय के श्लोक, अर्जुन औऍणुन औक वाद, धर्म, ज्ञान, मोक्ष और आत्मा के अमूके अय तथ्य, और उपदेश उपलब्ध हैं। इस ऐप मेकं, मेक ्प, योग, और प्रेम जैसे महत्वपूर्ण शबऍूूकऋ यम से आपको अद्वितीय और गहराई से फ़ञतञञात राप्त होगा। अब भगवद्गीता के उत्कृकऍेकृकऍ िंदी में अपने आँगन में प्राप्त करें।
Värskendatud:
Ohutus algab selle mõistmisest, kuidas arendajad teie andmeid koguvad ja jagavad. Andmete privaatsuse ja turvalisuse tavad võivad olenevalt kasutusviisist ning teie piirkonnast ja vanusest erineda. Selle teabe esitas arendaja ja seda võidakse aja jooksul värskendada.
Mis on uut?
What's New:
- New features and enhancements.
- Improved user experience.
- Stability updates.
- UI/UX enhancements.
- Other minor updates.
- Performance Improvements
- New features and enhancements.
- Improved user experience.
- Stability updates.
- UI/UX enhancements.
- Other minor updates.
- Performance Improvements
